Selle aasta terminipäevakul „Terminitöö järjepidevus ja kvaliteet“ oli kõne all kaks teemat. Kõigepealt käsitleti küsimust, millal toetuda võõrkeeltele, millal oma keelele. Eritleti algupärast ja võõrkeeltele tuginevat terminiloomet ning käsitleti seda, kuidas jõuda mõiste mõistmiseni. Teine teema oli terminitöö järjepidevus.

Päevateemad juhatas sisse rektor Ülle Jaakma, kelle kõnet saab lugeda siit.

Rakubioloogia õpiku koostaja, Tartu Ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse selgitas oma ettekandes „Sõnal olgu jätk ja jutul sõlm“, et sobiva termini valikul on tark lähtuda sihtrühmast, mitte peljata keelerikkust ning teha asjakohaseid oskussõnavalikuid. Tähendusnihete üle toidutehnoloogia arutles Eesti Maaülikooli lektor Marek Tepper. Seejärel heidame pilgu riigikaitse terminitööle ja selle raames kirjeldas oma-võõras-dilemmat terminitöörühma liige kolonelleitnant Kaido Kivistik. Terminiloome lähemaletoomisest üliõpilastele kõneles Tartu Ülikooli analüütilise keemia kaasprofessor Koit Herodes.

Sellele järgnenud töötoas otsiti koos lahendusi, kuidas hoida terminitööd pidevas arengus ja täiendada terminiarendajate ridu. Leiti, et rõhutada tuleb eesti keele väärtust eeskätt noorte seas, hakata varakult peale. Alustada võib lihtsama terminitööriistaga ja liikuda edasi keerukama süsteemi poole. Oluline on mitme põlvkonna ühistöö. Terminipäevaku viimane ettekanne oli õhutõrjepataljoni patareiülemalt kapten Elmar Sahalt, kes kaitses 2024. a Kaitseväe Akadeemias õhu- ja raketikaitse terminivara korrastanud magistritöö ning viitas terminitööga kaasnevale võimalusele mõistete ja terminite analüüsimise kaudu uurida oma valdkonda, parandada väljendusoskust ja sõnastada mõtteid konkreetselt. Terminipäevakul anti ka ülevaade Vikipeedia terminivõistlusest ja autasustati võitjaid.

Terminipäevaku korraldajad ja päevajuhid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Terminipäevakut toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.